Osakeste filtreerimisega poolmask (8228V-2 FFP2)

Millised on hingamisventiilidega maskide eelised?
Maski hingamisventiil sobib suhteliselt kuuma keskkonda. Väljahingamisel on see hingavam ja sissehingamisel sulgub hingamisventiil automaatselt, mis ei mõjuta üldse kasutamisefekti.

Võrreldes tavaliste näomaskidega sobivad hingamisventiiliga maskid paremini karmidesse kasutustingimustesse ja soodustavad inimeste hingamist. Niiskes ja kuumas töökeskkonnas, kus on halb ventilatsioon või palju tööd, võib hingamisventiiliga maski kasutamine aidata väljahingamisel mugavamalt tunda.

Hingamisventiili tööpõhimõte on see, et väljahingatava gaasi positiivne rõhk avab ventiiliplaadi väljahingamisel, et jääkgaas kiiresti kehast eemaldada ja maski kandmisel tekkiv umbne ja kuuma tunne väheneks. Sissehingamisel tekkiv negatiivne rõhk sulgeb ventiili automaatselt, et vältida väliskeskkonnast pärit saasteainete sissehingamist.

Näomask nõelravi puuvillaga
Akupunktuurivatti nimetatakse ühekordselt kasutatavate tolmumaskide tööstuses ka nõeltorkega moodustavaks puuvillaks. Maski jaoks mõeldud nõeltorkega puuvill on nõelprotsessi abil valmistatud maskimaterjal. Pärast maskitöötlust nimetatakse seda ka tolmukindlaks maskiks. Maski jaoks mõeldud nõeltorkega puuvill on polüesterkiust nõeltorkega valmistatud filtermaterjal. Läbimisel sellest filtermaterjalist adsorbeerub hingamisteede tolm kiudude vahele, mis aitab vältida tolmu teket.

Nõeltega puuvillamaskid sobivad kasutamiseks kaevanduses, ehituses, valukojas, lihvimis- ja farmaatsiatööstuses, põllumajanduses ja aianduses, metsanduses ja loomakasvatuses, metrooehituses, alumiiniumi töötlemisel, elektroonika- ja elektriseadmete, instrumentide ja instrumentide tootmisel, toiduainetetööstuses, tsemenditehastes, tekstiilitehastes, tööriistade ja riistvara tehastes, lehtmetalli lihvimisel, poleerimisel, lõikamisel, lahtivõtmisel ja purustustöödel. Need suudavad tõhusalt vältida värviliste metallide, raskmetallide ja muude kahjulike saasteainete sattumist ning blokeerida klaaskiust asbesti ja muid kahjulikke aineid.

Rõhu diferentsiaal on üks maski hindamise katsemeetoditest.

Katsemeetod – rõhuerinevus
Rõhuvahe ehk rõhulangus peegeldab, kui lihtne on läbi filtrimaterjali hingata. Rõhuvahe määratakse üldiselt õhurõhu mõõtmise teel filtrimaterjali mõlemal küljel, samal ajal kui õhk voolab läbi filtrimaterjali teadaoleva kiirusega. Rõhuvahe on kahe õhurõhu vahe. Madal rõhuvahe tähendab, et õhk läbib filtrimaterjali kergesti, muutes hingamise lihtsamaks. Antud eksperimentaalse seadistuse korral vähendab õhukiiruse vähendamine rõhuvahe ja filtrimaterjali paksuse suurendamine suurendab rõhuvahe.

Rõhu erinevust mõõdetakse tavaliselt paskalites (Pa) (1,0 Pa = 0,102 mmH2O). Mõned kirurgiliste maskide rõhu erinevuse standardid kasutavad ühikut Pa/cm2, millel puudub füüsikaline tähendus. Need testid aga täpsustavad testitud maskimaterjali pindala, seega on väärtused korrutatud testitud pindalaga, et saada füüsikaliselt oluline ühik Pa.

EN 149:2001
Euroopas peavad filtreerivad respiraatorid vastama standardile EN 149:2001 (+ A1: 2009), mis nõuab, et neil maskidel oleksid muu hulgas hingavuse, sissepoole lekke, süttivuse, CO2 akumuleerumise jms spetsiifilised omadused. Standard EN 149:2001 (+ A1: 2009) nõuab, et maskide filtreerimisvõimet testitaks nii NaCl osakeste aerosooliga, mille läbimõõdu jaotuse mediaan on vahemikus 0,06–0,10 μm, kui ka parafiinõli osakeste aerosooliga, mille läbimõõdu jaotuse mediaan on vahemikus 0,29–0,45 μm; bakteriaalse filtreerimise efektiivsuse testi ei nõuta. Filtreerimisvõime põhjal liigitatakse filtreerivad respiraatorid tüüpideks FFP1 (NaCl aerosooli ja parafiinõli filtreerimisvõime 80%), FFP2 (NaCl aerosooli ja parafiinõli filtreerimisvõime 94%) ja FFP3 (NaCl aerosooli ja parafiinõli filtreerimisvõime 99%).