Uhlolisiso oluye lwenziwa ehlabathini lonke lubonisa ukuba abaguli abanyangwa kwizibhedlele zabagula ngengqondo eJapan baxhatshazwa emzimbeni ngakumbi kunakwamanye amazwe, imeko leyo eyachazwa ngomnye wababhali bayo “njengengaqhelekanga.”
Umlinganiselo wabaguli ababotshelelwe kwiibhedi zabo ngeebhanti ezikhethekileyo wawuphakame ngokuphindwe ngama-580 eJapan kunaseOstreliya yaye uphakame ngokuphindwe ngama-270 kunaseUnited States, uphando olwenziwa ngokubambisana nguToshio Hasegawa, unjingalwazi wezifo zengqondo kwiYunivesithi yaseKyorin yaseJapan, noogxa bakhe lubonisa.
"Izinto ezifunyanisiweyo ziphinde zaqinisekisa ukuba amaziko ezempilo yengqondo eJapan abhenela kuhlobo lokhathalelo oluxhomekeke kakhulu ekuzibambeni ngokwasemzimbeni," utshilo uHasegawa. Okokuqala kufanele kuqondwe ukuba abaguli badla ngokuthinteleka ngokungaqhelekanga xa kuthelekiswa namanye amazwe.
Iziphumo zapapashwa kwijenali yezengqondo yamazwe ngamazwe i-Epidemiology and Psychiatric Sciences.
Iingcali zenzululwazi zaseJapan, eUnited States, e-Australia naseNew Zealand zihlolisise idatha ekhoyo kwi-2017 kwisizwe ngasinye, kwaye ithelekisa inani lezigulane ezithintelwe ngokomzimba imihla ngemihla kwizibhedlele zengqondo kuloo mazwe amane.
Inkcazelo ngempilo yeemvakalelo nentlalo-ntle, ekhutshwa minyaka le eJapan, ibonise ukuba abaguli abangama-98.8 kwisigidi ngasinye babethintelwa mihla le.
Amaziko ezigulana ezinesifo sengqondo esiyingozi ayengabandakanywanga kuqikelelo njengoko indlela yaseJapan yokulalisa iimeko ezilolo hlobo yahlukile kwezinye izizwe.
EOstreliya, isigulana esisi-0.17 kwisigidi esinye sabantu babethelelwa kwiibhedi, ngokweziphumo. EUnited States, umlinganiselo wawuyi-0,37.
Nangona uhlolisiso lungakhange luthelekise abantu abakwiminyaka efanayo, iJapan yayiphambili kakhulu kuneNew Zealand ekuthinteleni abaguli.
Ngelixa eNew Zealand, isigulana se-0.03 sathintelwa kwisigidi esinye sabantu abaneminyaka eyi-15 ukuya kwi-64, umlinganiselo wamaJapan abaneminyaka engama-20 ukuya kwengama-64 wawungama-62.3, ngaphezulu kwamaxesha angama-2,000 ngaphezulu.
Zikangaphi izigulane ziye zathintelwa zahluka kwiindawo ezahlukeneyo zelizwe ngalinye elithathe inxaxheba kuphando.
EJapan, umlinganiselo wothintelo wawususela kwi-16 ukuya kuma-244 yabaguli, kuxhomekeka kwisithili.
AYIKHO ENYE INDLELA?
Indlela yaseJapan yokuthintela abaguli ixesha elide kudala itsalela ingqalelo.
“Izigulana zihlala zithintelwa ngokwasemzimbeni, nangona inani loogqirha bengqondo ngomntu ngamnye lingencinci kangako xa lithelekiswa namanye amazwe,” utshilo uHasegawa. "Kungenxa yokuba amaziko engqondo aneebhedi ezininzi kunezinye izizwe, nto leyo ekhokelela kwizigulana ezininzi esibhedlele."
Phantsi komthetho waseJapan wezempilo yengqondo nentlalontle neminye imimiselo, oogqirha abamiselweyo bezempilo yengqondo banokubhenela ekuthinteleni izigulana ukuba bayaqonda ukuba kunokwenzeka ukuba abaguli bazame ukuzibulala okanye bazenzakalise, babonisa iimpawu zokuxakeka ngokugqithiseleyo nokungazinzi okanye umngcipheko wokuba ubomi bomguli bube sengozini ukuba akukho nto yenziwayo.
Ukusetyenziswa kwendlela kulinganiselwe xa kungekho ezinye iindlela ezikhoyo.
Umkhwa wokunqanda izigulana ugxekwa ngokuhlutha abantu inkululeko yabo yokushukuma nokonakalisa isidima sabo, nto leyo ekhokelela ekubeni uninzi lwamaziko ezonyango asebenzele ukufumana ezinye iindlela.
Okwangoku, kukho umkhwa ondele nzulu phakathi kwababoneleli bezempilo eJapan wokuthatha le ndlela “njengebalulekile ukuqinisekisa ukhuseleko,” ichaza ukunqongophala kwabasebenzi kumaziko onyango kunye nezinye izizathu.
Bangaphezu kwe-10,000 abaguli abaye bathintelwa ukuze bangakwazi ukuhamba kumaziko engqondo eJapan ngo-2019, ngokophando lwezempilo olwenziwe ekupheleni kukaJuni kulo nyaka.